Vaat nüüd jõudsime me suurima saladuseni. Une saladused, mille avastamiseni ei ole tänaseni mitte ükski inimene jõudnud ega mingilgi määral mõistlikku vastust andnud. Püüan anda une tehnilise definitsiooni. Uni – see on ajukoore sisemiste protsesside suletud infovoo igapäevane induktsioonpuhastus kaheteistkümne üksteise peal asuva välise dipooli vahendusel.
Nagu te mõistate, on uni võimatu, kui väljastpoolt saabuvat infovoogu ei peatata. Tõsi küll, mõnikord saabub väga olulist informatsiooni kosmosest ka une ajal.
Selleks, et puhastamine oleks võimalik, antakse rööpaseadjale käsk: peatada vagunite (mõtete ja tunnete) juurdevool ringteele. Olgu, ütleb rööpaseadja ja laseb vagunid ringteest mööda juhtides otse sissesõiduteelt väljasõiduteele. Aga ringteel olevad vagunid jätkavad liikumist mööda ringi kaheteistkümnest kontrollpunktist möödudes. Kuid me teame, et dipoolid – on induktorid. Niisiis, kujundlikult väljendades, on ringteel kogu öö liikuvad vagunid kaheteistkümne dipooli elektriväljas.
Tõuseb inimene hommikul ja hingel on hea olla. Muuseas, sõna „horošo” tähendab tõlkes anti või vanavene keelest: sisemine harmoonia. „Hora” – harmoonia, „ošo” – sisemine. Arvatavasti saite juba aru, et mingisugusest hinge kehast lahkumisest magamise ajal ei saa juttugi olla. Mitte kusagile ta ei lenda. Kui teil on väga raske unest ärgata ja magate halvasti ja näete hirmsaid unenägusid, siis tähendab see seda, et teie ringraudteel on liiga palju võõraid vaguneid ja teie dipoolprotsessorid on halvas seisukorras.
